Esiklestadiuslik äratusliikumine

Äratusliikumine on saanud oma nime Rootsi praosti Lars Levi Laestadiuse järgi. Meie usk ja õpetus ei ole midagi uut, vaid seesama apostlik kristlus, mille Jeesus ise oma kogudust luues asutas. Esimesed sõnumiviijad olid apostlid, kelle järel on see kristlus kulgenud väiksemate ja suuremate äratuste kaudu tänase päevani. Sellesama kristluse tõstis Martin Luther esile usupuhastuses 16. sajandil ja hiljem Laestadius 19. sajandil. See kristlus on endiselt elav ja täies jõus.

Pärast surma tõusis Jeesus hauast üles, tuli oma jüngrite juurde ja tervitas neid rahu tervitusega. Johannese evangeeliumi järgi ütles Jeesus neile: „Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid.” Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim! Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.” (Jh 20:21–23). Jeesus ise saatis oma esimesed jüngrid kuulutama meeleparandust ja pattude andeksandmist tema nimes (Lk 24:47). Jumal on kasutanud alati inimesi oma teenijaina ja taevariigi võtmed on endiselt meie kasutuses (vaata Mt 16:19).

Usupuhastaja Martin Luther (1483–1546) elas aastaid ärganud südametunnistusega, püüdes saavutada lepitust Jumalaga kloostrielu kaudu. Alles siis, kui talle kuulutati lahtipäästmist patust, sai ta rahu ja see sünnitas elava usu Lutheri südames, usu, mida saab süüdata ainult Jumal. Lutheri südant läbis valguskiir, kui ta hakkas mõistma Piibli sõna „Õige elab usust.” (Rm 1:17) Ülesande ja meelevalla patte andeks anda on Jeesus jätnud oma siin maa peal elavale kogudusele. Selle kohta ütleb Luther: „Ehkki pattude andeksandmise meelevald kuulub Jumalale, peame teadma, et ta kasutab seda meelevalda ameti kaudu, millesse ta kutsus apostlid.”

Lars Levi Laestadius (1800–1861) sündis Jäkvikis Põhja-Rootsis. Ta õppis botaanikat ja teoloogiat Uppsalas, pühitseti Rootsi kirikus vaimuliku ametisse aastal 1825 ja seati seejärel Kaaresuvanto koguduse õpetajaks. Alles aastal 1844 sai ta elava usu, ja pärast seda algas vägev ärkamine. Kui ta oli aastal 1844 ühel oma paljudest visitatsioonireisidest, tuli temaga kõnelema saami tüdruk Lapi Maria, õige nimega Milla Clemensdotter. Oma kogemusest teadis tüdruk, milliseis hingeseisundis oli Laestadius, ja ta tuli Laestadiusele tema hingehädas appi. Maria ise oli tõsine kristlane, kes oli tulnud elavale usule äratusjutlustaja ja Nora koguduse õpetaja Per Brandelli kaudu.

Seda lohutust, sõna usust (Rm 10:8) jutlustatakse meie keskel, nimelt sõna pattude andeksandmisest Jeesuse nimes ja veres. Nii on evangeelium ja elav usk levinud südamest südamesse, „usust usku” (Rm 1:16–17). Üks Laestadiuse töökaaslasi – Juhani Raattamaa – jutustab, et ta on näinud selle ärkamise kasvu väikesest seemnest suureks puuks, mille oksad ulatuvad üle riigipiiride ja ookeanide. Puu juured on Rootsi Lapimaal. Apostlikule mudelile vastava misjonitöö kaudu on see kristlus ühte seotud Lapimaa emakogudusega.

Me peame Piiblit raamatute raamatuks, aga peame ka Laestadiuse jutlusi nii väärtuslikeks, et loeme tema jutlusi alati, kui tuleme kokku Jumala sõna kuulama. Meie vaimulikud koosolekud algavad laulu, palve ja Laestadiuse jutluse lugemisega, mille järel keegi jutlustajaist kõneleb Piibli tekstist. Koosolekud lõpevad palve ja lauluga.

Meie suureks rõõmuks järgivad paljud lapsed ja noored kristlust elava südame usuga ja kindlaina, et nad on Jumala lapsed. Teeme ulatuslikku laste- ja noortetööd. Meie vaimulikud koosolekud on avatud kõigile, kes soovivad kuulda elavat Jumala sõna, Kristuse ja apostlite kuulutatud õpetust. Meie palve on, et Jumala sõna mõjustaks inimesi meie ajal, ka sinu südames. Kõigile inimestele on kõige tähtsam isiklik elav usk ja kristlus, mis annab elule otstarbe ja kaitstuse, lohutuse surmas ja kindlustunde igaveses elus.